Arvo Kena,nooruslik daam...

Muhkel Seksikas ja kena naine ;)

leidix aitähh;)

Kriegsmarine Kena hobune !

Mandlipoiss väga hot

kaarajaan Tutvuks meeleldi

leidix :-)

uuetoa2 Palju õnne sünnipäevaks! *ROSE*

leidix Aitäh:)

MAARJALIIVAT väga ilus

leidix *YAHOO*

vollil1943 Kullakene,kas ei karda hobuse selljast maha kukkuda????

arthur Eks kena pilt ole tore mälestus möödunust!

truu62 Palju õnne ja tervist!<br />

leidix Aitähh :-)

Ants Mändmets Nii vaikne õhtu on, et hangub hingeõhk<br /> ja mõte mälu puutumata lahkub.<br /> Kaob kätepuutest tahe, pinge, rõhkl,<br /> usk ununed ja kahtlus meelest lahtub.<br /> <br /> Sel õhtul puudub maitse, olek, vorm.<br /> Ei lõhnaks nüüd ka nelk või vormirohi.<br /> Käib akna taga klaasistunud torm<br /> ja üle läve astuda ei tohi.<br /> <br /> Nii vaikne õhtu on, et ühe mõtte lend<br /> kui taevamürin kõrvadesse kostab.<br /> Näib, et sel õhtul liigutada end<br /> vaid laps, kes ilma sündimata, oskab. <br /> <br /> Leelo Tungal

mm2 Ilus.....!

mm2 Uskumatu....aga kena..... :-)

arthur Kaunist suve jätku,tervist ja head tuju!

arthur Kaunis naine Eesti lipuga,kaunist suve jätku ja head tuju!

Ants Mändmets ILUS HETK<br /> <br /> <br /> Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br /> Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br /> Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus<br /> ja see oli - ilus<br /> <br /> Hiljem samamoodi vaatasid sa mind<br /> Ja su silmad olid kahtlustusest pilus<br /> et kas räägin vaid või armastan ma sind<br /> ja see oli ilus<br /> <br /> Mõni hetk on elus valusam kui teine<br /> Mõni hetk on kohe väga-väga valus<br /> Keegi oli mul, kes minult andeks palus<br /> Tal oli põhjust, see oli valus<br /> <br /> Kaua seisime ja tummalt seisin mina<br /> Tuhat korda ise patusem kui sina<br /> Aga sina olid see, kes andeks palus<br /> Ma ei vastanud, see oli valus<br /> <br /> Mõni hetk on mis on hoopis isemoodi<br /> Teise tuppa mulle üles tegid voodi<br /> Ise läksid ja sind nägin uksepilus<br /> See, mis nägin, oli väga-väga ilus<br /> <br /> Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br /> Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br /> Mina magasin ja tundsin, pead mul silus<br /> sinu käsi - see oli ilus<br /> <br /> Jaan Tätte

Ants Mändmets Õhtu rannal<br /> <br /> Kersti Merilaas<br /> <br /> <br /> <br /> Tasa tuli õhtu merelt randa,<br /> <br /> järel kerged kalalõhnad.<br /> <br /> Kõrkjaist tõusva valge pehme udu<br /> <br /> Eilse päeva surilinaks kudus<br /> <br /> Tõotades und ja rahu anda.<br /> <br /> <br /> <br /> Kummargile valvab hämar taevas<br /> <br /> üle vaikse kaame mere.<br /> <br /> Pühalikult pikas mustas rivis<br /> <br /> astub vette kivi kõrval kivi<br /> <br /> tõsiselt ja küürus nagu vaevas.<br /> <br /> <br /> <br /> Oli päev kui raske koorem kanda.<br /> <br /> Üle õla öeldud sõna<br /> <br /> nagu kirves pea kohal ripub.<br /> <br /> Aga süda ikka jälle kipub<br /> <br /> ennast kinkima ja ära andma.<br /> <br /> <br /> <br /> Kirjutan üht nime märga liiva<br /> <br /> tuhat korda, tuhat korda,<br /> <br /> kuni väsib igatsus ja lõpeb,<br /> <br /> südamest saab jalge ette lõke –<br /> <br /> ja ei ükski kaotus enam riiva.<br /> <br />

Vainokas ei ütleks küll et et aastai niivõrd kui nägus näitsik veel

Ants Mändmets Luiteliivadel joostes<br /> <br /> Luiteliivadel joostes<br /> tuli sinine meretuul<br /> ja ütles mulle:<br /> <br /> Tõeline armastus on olemas.<br /> Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.<br /> Sinu kujuteldav hing on olemas.<br /> Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes<br /> helerohelisel männikasvul.<br /> <br /> Aga su süda<br /> on vaigupisar,<br /> mis saja tuhande aasta eest nõrgus<br /> tohutus laanes<br /> tohutust tüvest.<br /> Vaigupisar, millele laskus<br /> läbipaistvate tiibadega kärbes,<br /> millele ta kinni jäi<br /> ja millesse ta mattus<br /> nagu kollasest klaasist kirstu.<br /> Tohutu laanega koos<br /> vajus see merre<br /> ja sai merevaiguks,<br /> kuni mina,<br /> sinine meretuul, täna hommikul<br /> puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.<br /> <br /> Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad<br /> päikese käes<br /> helerohelisel männikasvul.<br /> <br /> Jaan Kross<br />

Ants Mändmets Lydia Koidula - Õhturahu<br /> Pääv looja läind, öö edeneb,<br /> nüüd vaikseks nõmm ning maantee jääb<br /> ja õhturahu saadab taa<br /> kõik päävakära magama.<br /> <br /> Mets vaikseks jääb ja oruke,<br /> kõik linnud ammu vaguse,<br /> vaat, lilleke ning allikas<br /> on unenägu nägemas.<br /> <br /> Taa langeb kaste ülevelt<br /> ja tolmu võtab kõrre pealt,<br /> ja ehatähe kullasilm<br /> sind teretab, vaikne maailm!<br /> <br /> Sind teretab, kui tahaks ta<br /> sull', leinav süda, ütelda:<br /> "Jää vait ka, ära nuta sa,<br /> jää vait ja uinu magama!"